Valgud ja nende ainevahetus organismis
kombinatsioonidest. Samas leidub vähe molekule, mille koostises need kõik
samaaegselt oleksid. Erinevate valkude molekulmassid on väga erinevad. Keskmise
valgu mass on ~ 33 000 g/mol ja koosneb ~ 300 st aminohappe jäägist. Valgud on
suhteliselt kõrge molekulmassiga orgaanilised ained, mis sisaldavad lämmastikku.
Valgud on kõige tähtsamad toitained, milleta ei saa hakkama ükski rakk. Nad
täidavad organismis mitmesuguseid rolle, nagu: ehtuslikku-, regulatoorset-,
transpordi-, kaitserolli jt. Puhtalt valgud moodustavad kogu kehamassist 20%.
Keemiliselt on valgud keerukad ühendid. Toiduvalkude bioloogiline väärtus sõltub
nende aminohappelisest koostisest. Aminohapped jagatakse asendatavateks ja
asendamatuteks, millest viimaseid organism ise ei tooda ja sellepärast tuleb neid
saada toiduga.
Valgud jagatakse kahte suurde rühma:proteiinid ehk lihtvalgud ja protetiidid ehk
liitvalgud.