Põhjamaade ajalugu
Välispoliitikas oli valdav Skandinaavia suund
Sisepoliitika
Erakonnad:
Rahvuslik Koonderakond
Rahvuslik Eduerakond
Maaliit
Sotsiaaldemokraadid
Kommunistid
Rootsi Rahvuspartei
Maareform
Maarentnikud said osta maa päriseks.
Keeletüli:
Soome ja rootsi keel olid riigikeeled
Rootslased nõudsid rootsi keelele suuremid õigusi
Ehtsoomlased - nõudsid ükskeelset riiki
Põhitüli Helsingi ülikooli õppekeele pärast.
1937 sai ülikooli õppekeeleks soome keel
Keeluseadus
1919-1932 kehtis alkoholi keeluseadus
Keeluseadus tühistati rahvahääletuse tulemusel.
Soomlaste mõistatus: 5-4-3-2-1-0 (5.aprillid 1932 kell 10:00 avati mingi
alkopood)
Lapua liikumine
Kommunismivastane rahvuslik liikumine 1929-1932
Sai alguse kui 1929
annaabi.ee 
