Uurimus Aristotelesest
Et ähvardavast vägivallast pääseda, õnnestus tal Ateenast põgeneda. Pagenduspäevad
Chalkises, kuhu ta esialgu siirdus, osutusid ent ootamatult lühidaiks, raskekujulisele haigusele järgneb kiire
surm. Teisest abielust jäi talle järele ainus poeg, Nikomachos, kellel on mõnesuguseid teeneid isa vaimse
pärandi säilitamisel. Pojale on pühendatud ka tema eetika, mis kirjanduses on tuntud ka "Nikomachose eetika"
nime all.
2. Isiksus.
Aristotelese isiksus kehastub kõige ehtsamal kujul antiikaja harmooniline, igakülgselt arenenud inimideaal.
Iseloomult rahulik ning tasakaalukas ja distsiplineeritud. Ta oli ülimalt peenetundeline ja teravapilguline,
kergesti suutis taibata nii inimesi, esemeid kui ka sündmuseid ja neid erakordse ammendavusega avada. Kogu
tema elu ja vaimset tegevust juhib imetlusväärne, oma eesmärgis alati kindlalt teadlik ning mehiselt tugev tahe,
mille varal ta kogu oma elujõu pühendab teaduslik-filosoofilisele tööle