Liivi Keel
see erinevus mõnevõrra väiksemgi. Salatsi- ja kuraliivis on olnud hulganisti ühist sõnavara ja
grammatikajooni, samas küll ka märkimisväärseid erinevusi. Üldiselt on salatsiliivi keel lähem eesti
keelele. Selles puuduvad näiteks kuraliivi n-tunnusega daativ, nii minnõn 'minule' asemel on
salatsiliivis minnel, ja (kõ)ks-tunnusega instrumentaalkomitatiiv: kuraliivi minkõks 'minuga'
asemel oli salatsiliivis minnek. Mõlemat liivi keele põhikuju ühendab ikkagi rohke ehtliivilik
sõnavara, nagu aim 'pere', ama 'kõik, kogu', kõsa 'viha', ok 'karu', umar 'õun' jms. Nii salatsi- kui
ka kuraliivis esineb palju häälikukadusid ja seeläbi tekkinud vormide sarnastumisi.
Esimene suurem ülevaade salatsiliivi allikatest ja keelest on Eberhard Winkleri 1994. aastal
Münchenis ilmunud raamat ,,Salatsiliivi keelematerjalid" (,,Salis-livische Sprachmaterialien").
Eelmisel aastal trükivalgust näinud ,,Salatsiliivi sõnaraamat" (,,Salis-livisches Wörterbuch",
annaabi.ee 
