Objekt: Moosipurgikaane tihend. Tihendit iseloomustab peamiselt vastupidavus mitmesugustele mõjudele, aga ka paksus, värv jms. Peab loomult olema elastne ja kahe klaasi vahel, neid omavahel takistama hõõrdumast. Kuna pole ühtegi märget peal, millega täpselt tegu, siis mõtlen, et millega tegu, kas tegu on tõenäolisemalt naturaalse kautsukiga või tehislikult toodetud materjaliga. Samas oleks soov seda kasutada ehtematerjalina. Mis on oluline: elastsus termolöögid Võimalikud materjalid: PVC, Pur koos erinäitajatega: Millega tegu: Kautsuk on elastomeer, mis tehislikult saaduna kuulub omakorda termoplastide, termoreaktiivide kõrval ka plastide alla. Elastsus on kautsukil kõige suurem. Päritolu: Lateksi kogumine Sri Lanka naine kummi kogumis hoos Looduslikku kautsukit saadakse kautsukipuu (hevea) piimmahlast e. lateksist.
pennid 13 saj, pennid 10 saj -12 saj alguseni, kohalikud mündid: mark, killing , öör, artig, penn. 1422 mündireform. Artigi asemele killing, veering. Taaler 16 saj. Katariina II ajal tuli vene rahasüsteem ja hakati kasutama paberraha. EV oli algul mark ja penn, aga 1928 tulid kroon ja sent. 1940 rublad ja kopikad, 1941-44 margad ja pennid, 1944 uuesti rublad ja kopikad. 1947 rahareform 1:10, rahareform 1961 10:1 ja 1992 eesti kroon. Eestis kasutati münte ka ehtematerjalina juba enne, kui mündid rahana kasutusele võeti. Vanimad mündid pärinevad Roomast. 7-9 saj suurenes müntide hulk Eestis sellepärast, et paljud kaubateed läksid siit läbi. 10-12 saj hakkasid inimesed ise pikemaid merereise ette võtma ja siis said nad tuttavaks ka teiste maade rahadega. Eestis vermitud esimeseks mündiks oli Tartu piiskopkonnas vermitud väikesed mündid, mille kujutis oli löödud ainult ühele küljele, nende põhitunnuseks oli vapp ristatud mõõga ja võtmega.
annaabi.ee 
