Surmaesteetika muutmine ja selle muutuse peegeldus ehtekunstis.
Mõnede muusikaliste kollektiivide esiplaanil on
nekrofiilia ja selle interpretatsioonid. Itaalia rezissöör, luuletaja, kirjanik ja filosoof Pier
Paolo Pasolini pidas surma seksuaalseks ülemuslikuks kogemuseks. Tema loomingus on
raske teha vahet seksi, tapmise ja väljamõeldise vahel.
2
Leinapross mustast jaspist. XIX sajand (allik - Wikipeedia)
Kaasaegse ehtekunstis on surma temaatika ja esteetika
küllaltki oluline. Näiteks tuntud Austraalia kaasaegse
ehtekunstniku Julia deVille'i loomingu põhiteemaks on
surma- ja leinaesteetika. Ta ise ütleb: "Mind veetleb
Memento Mori esteetika". See sentimentaalsus, mis oli
iseloomulik viktoriaanlikele ehtele ja see, kuidas
sümbolid olid surmaga seotud, on nähtavad ka Julia
deVille loomingus. Samas on tema looming erinev XV-
XVIII sajandi ehtekunsti esteetikast kuigi põhjus ajend,
motiiv, stiimul ja põhiidee on samad, on ekstreemus ning
väljendusviis teistsugune. Näiteks prossi ,,Lein" jaoks