· Nimetus: "kuld põhjast" · Merevaigust kujuke hinnalisem kui ori · Maksevahend Ravib · Maohaigusi · Kurgu-, kõrva-, silmahaigusi · Reumatoidseid põletikke · Kopsude ja hingamisteede haigusi · Ainevahetuse häireid · Veresoonte ja verehaiguseid Kosmeetilised protseduurid merevaiguga · Merevaiguga puhastus-harjamine · Massaaz · Mask · Talassoteraapia · Niisked-kuivad sidemed · Kompress Kasutusalad · Ehtekivina · Teraapias · Toorainena Uskumused · Medaljonid- vahendiks ülepingutuse ja valutava kurgu vastu · Helmed- kaitsevad haiguste, võõra väe ja sajatuste eest · Merevaigu suits õnnistas vastsündinuid, vastabiellunuid · Jala- või käevõru aitab elus paremini hakkama saada · Merevaik, milles on putukas kaitseb kurja eest · Kaitseb hulluse eest Hind · Üsna soodne · Sõltuv tooni selgusest ja kirkusest Huvitavat
Merevaik on andnud nime elektronile ja elektrile. Leiukohad Maailma kõige rikkalikumad merevaiguleiukohad asuvad Kaliningradi oblastis. Suhteliselt palju on merevaiku ka Leedu rannikul. Sinna toovad merevaiku tormilained, mis merevaigu tükke meresetetest välja toovad. Enamik maailma merevaigust on Läänemere ja Dnepri jõe vahelises ligikaudu 2000 km pikkuses ja 500 km laiuses vööndis. Kasutusalad Merevaiku kasutati ehtekivina ja isegi rahana. Merevaik oli väga hinnatud Vana- Kreekas. Talle omistati raviomadusi ja kasutati lõhnasegude koostisosana, sest põletamisel eraldab merevaik meeldivat lõhna. Tuntud on Peterburi lähedal Tsarskoje Selos asunud merevaigutuba, mis valmistati 17011709 Preisimaal, Preisi kuninga Friedrich Wilhelm I jaoks ning kingiti Venemaa keiser Peeter I-sele. Seda hõlpsasti töödeldavat ainet, on leitud vanimatestki haudadest:
Enamik maailma merevaigust on Läänemere ja Dnepri jõe vahelises ligikaudu 2000 km pikkuses ja 500 km laiuses vööndis. Läänemere merevaiku nimetatakse ka suktsiniidiks, helmesmänni (Pinus succinifera) järgi. Merevaik on tundlik hapete ja kõrge temperatuuri suhtes. Tuleb kaitsta higi ja päikesevalguse eest. Merevaiku on lihtne ära tunda, sest sarnaseid mineraale ei ole. Kasutus Merevaigust ehteid Merevaiku kasutatakse peamiselt ehtekivina. Tuntud on Peterburi lähedal Tsarskoje Selos asunud merevaigutuba, mille 1701...1709. aastal Preisimaal valmistatud originaal läks Teise maailmasõja käigus kaduma ja pole siiani leitud. Inimesed tundsid merevaiku juba paleoliitikumis. Teda kasutati ehetena ning isegi maksevahendina. Merevaik oli väga hinnatud ka Vana-Kreekas. Talle omistati ravivaid omadusi ning kasutati lõhnavate segude koostisosana, sest põletamisel eraldab merevaik meeldivat lõhna.
Tulejumala ehteks oli ,,türkiismadu" tema ,,teine mina", ja tema maiseks teisikuks oli asteekide kuningas. 5 4 TÜRKIISI ETÜMOLOOGIA Türkiis on kalliskivi, mineraal, mis iseloomustab imeliselt hästi rohelise ja sinise vahel asetsevat värvitooni, sest türkiis ise varieerub ekstreemsuste vahel, nii päritolult, koostiselt kui värvilt. Euroopas on ehtekivina hakatud seda kasutama alles 19. sajandil ja mis on olnud moekiviks Saksamaal eelmise sajandi teisel veerandil valitseva biidermeier-stiili ajal. Türkiisi eestikeelne nimetus seostub maaga, kust seda sinakat või rohekat poolvääriskivi on arvatud pärinevat Türgiga, vahel on seda nimetatud ka Türgi kiviks. 6 5 TÜRKIISI PSÜHHOLOOGILINE MÕJU Üldiselt tunnetatakse türkiisi külma värvina