Baturini tegelaste estetiseeritud kannatused
Samamoodi
kipub leekidesse Nikyase ema Dido. Mõlemad naised süütavad end lõpuks põlema. Nykiase vaarema
Didost kõnelebki romaan kui “kurvast, ent kaunist inimkehast tõrvikust“18, Nikyase vanaema
põlemist kirjeldatakse kui “ereda leegiroosi õitsemist“19. Nykiase naise Dido tulesurm on ainuke,
millel on pealtnägija, kes on toimuvast täiesti teadlik; siin on kasutatud rohkem värve, vastandatud
on öö tumedust ja tuleõie eredust, lisatud on tules helgatavad laialilennanud ehtekillud:
Hämardus.
Orus laotusid tumedad varjukangad ja kõrgel mäenõlval, seal, kus lõppes põõsastik ja algasid kaljud ...
... puhkes ere TULEÕIS.
Ülalt päralejõudnud valguskiirtes helgatasid trepiastmele laialilennanud ehtekillud.20
Kas pole ilus? Didode surmadest ei jää lugejale tühjustunnet ega leina, sellised surmad ei pane
pisaraid valama, lugeja ei kurvasta ka Nikase surma üle “Kartlikus Nikases“
annaabi.ee 
