Eesti teatri ajalugu 1 osa (kuni 1940)
tunduvalt nõrgema kvaliteediga.
12. Oskar Luts näitekirjanikuna (,,Kapsapea").
Kutselise teatri algusjärku jääb ka Oskar Lutsu lavaloomingu põhiosa. Lavadebüüdiks
sai lühikomöödia "Kapsapea" ("Vanemuise" esmalav. nov. 1912), mis kohe vallutas ka
külarahvamajad. "Kapsapea" edule järgnesid veel lühikomöödiaid "Paunvere",
"Ärimehed" ja "Pärijad". Kõigi alusmotiiviks on ahnus või täpsemalt veel laskmata
karu naha jagamise hasart. Lutsu naljamängude väärtuseks on ehteestilikud, värvikad,
koomilised tüübid, lopsakas rahvakeel ning elutäpne olustikukujutus. Neil puudus 19.
sajandi lõpu jantide moraliseeriv ja õpetlik motiiv. Hilisemates lühinäidentides ei tõusnud
Luts enam oma algsele tasemele. Lühikesi uusromantistlikke muinasjuttnäidendeid
"Siniallik", "Ülemiste vanake" (mõlemad tr. 1916) ja "Sootuluke" (tr. 1919) päästab
lasteteatri vähemnõudlik raamistik. Kuid 1930ndtel hakati suure eduga dramatiseerima
Lutsu proosateoseid.
13
annaabi.ee 
