Maailmakirjandus IV. Loengute lühikonspektid
jutukogu „Seitse kummalist lugu“ (Seven Gothic Tales). Järgnesid poeetilised Keenia-
memuaarid „Aafrika äärel“ (Out of Africa, 1937, eesti keeles 1994), jutukogu
„Talvemuinasjutud“ (Winter’s Tales, 1942) ning pärast pikemat vaheaega „Viimased lood“
(Last Tales, 1957) ja „Saatuseanekdoodid“ (The Anecdotes of Destiny, 1958), lisa Aafrika-
mälestustele „Varjud rohul“ (Shadows on the Grass, 1960, eesti keeles 1994) ning pikem
jutustus „Ehrengard“ (1963). Enamiku oma teostest tõlkis Blixen ise taani keelde ja avaldas
Taanis oma kodanikunime all. /…/
Isak Dineseni tegelaste hulgas on palju häid jutuvestjaid. Kui ühelt neist, „Kardinali esimese
loo“ kangelaselt kardina Salviatilt küsitakse: „Kes te olete?“, ütleb kardinal: „Lubage ma
vastan teile klassikalisel viisil ja jutustan ühe loo.“
Tema vastus on iseloomulik, sest Dineseni esteetikas on keskne tegevustik, lugu. Lugu