Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse. 4. Iseloomusta mullahorisonte ja nende esinemist eri mullaprofiilides. Must huumushorisont näitab orgaanilise aine sisaldust, seega viljakust. Hall huumushorisont toitaine vaesem, kuivem. Horisondi sinakashall toon märg, gleistunud muld. Roostetäpid mullas gleistumine või raua sisaldus. Hele horisont huumushorisondi all väljauhte horisont. BHorisont sisseuhte, vesi kuhjab toitained. Ehorisont väljauhte, vesi uhub ained ära. Ghorisont gleistumine, pidev liigniiskus. 5. Selgita veereziimi mõju mulla kujunemisele. Läbiuhtelise veereziimiga mullad: Sademed ületavad auramise. Paras ja palavvöötme metsad. Sademete vesi nõrgub läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. Muldade läbiuhtumine, muldade leostumine. Mullaviljakuse langus. Auramise ülekaaluga veereziim: Auramine ületab sademed. Kuiv troopiline kliima
veepuudus, aluseline pH, keskmise viljakusega (A-BC-C-D). Leostunud (Ko) ja leetjad (Kl) liivsavimullad Viljakamad mullad Eestis, happelised, hea veevahetus ja õhustatus (A-(E)-B-C). Näivleetunud e kahkjad mullad (LP) Kahe lähtekivimiga (punakaspruun liivsavimoreen kaetud saviliivade ja liivadega), ülavesi, happelised, keskmise viljakusega (A-E-B2-C2). Leede- (L) ja leetunud liivmullad (Lk) Huumushorisont puudub või on õhuke, esineb Ehorisont, tüse B-horisont, happelised mullad, madala viljakusega (O-(A)-E-B-C). Gleimullad (G) Liigniisked, esineb G-horisont, tüse AT või OT horisont, happelised. Soomullad Turba lasumi tüsedus >30 cm, liigniisked ja happelised, madalsoo, siirdesoo, rabamullad. 28. Mullatüüpide levik. Põhja-Eestis on lubjarikkal rähksel moreenil tekkinud valdavalt rähk- ja paepealsed mullad Kesk-Eestis (Järvamaal, Lääne-Virumaa lõunaosas, Jõgevamaal) rähavaesemal lähtekivimil on