Eesti biotoobid
• Luha viljakus on kaldalähedases vööndis
märgatavalt kõrgem kui enamiku teiste Eesti jõgede luhtadel. • Vesikonna suure põllususe tõttu on
luhta kantavate mullaosakeste hulk suur ja muld väga viljakas nagu metsastepis Ukrainas ja Venemaa
Euroopaosas.
3.3. Luhtadele iseloomulik taimestik ja loomastik.
Taimestik – isel ntks lamba-aruhein, lubikas, jusshein, värvmadar, seaohakas, angervaks, mätastarn,
lünktarn, hirsstarn.
Loomastik. Selgrootud: sääsk, ämblik, ehmsetiivaline, kiil. Kalad ja kahepaiksed: haug, säinas, harilik
kärnkonn, rabakonn. Imetajad: põder, metskits, rebane, kährik. Linnud: kiivitaja, mudatilder, rukkirääk,
suurkoovitaja, rohunepp.
Liigirikkad kuivad lammiaruniidud: lamba-aruhein, lubikas, jusshein.
Liigivaesed kuivad lammiaruniidud: lamba-aruhein, värvmadar, keskmine värihein.
Kuivad aasad: luht-kastevars, punane aruhein, aas-rebasesaba, harilik aruhein.
Märjad aasad: seohakas, angervaks, soo-kurereha, mätastarn.