E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
»
«Kuidas võib ta seda teha, kui ta seotud on?» kahtles Agnes.
«Oh, ta palus ja vingus, kuni ma halastuse pärast ta köidikud lahti käskisin päästa. Tänuks
rikub ta nüüd minu mehed ara, meelitab neid joomisele ja ässitab minu vastu üles.»
«Gabriel palus ja vingus?» kordas Agnes umbusklikult ja vastu tahtmist libises pilklik
naeratus
üle ta näo.
«Häda õpetab paluma,» urises Ivo salamahti hambaid kiristades. «Teie ehmataksite, preili
von Mönnikhusen, kui ma teile täiesti tunnistaksin, kui alatu, kui nurjatu see inimene on. Ma
ei
julge seda kõike rääkida.»
«Rääkige peale!»
«Tema näib väga selgesti teadvat, kui palju ta teile tohib loota. Ka tema ootab päästmist teie
isa poolt, kuid paraku hoopis teistel põhjustel kui teie, armuline preili.»
«Mis see tähendab?»
«Teie ei usu, kui raske mul on seda seletada, ehk küll asi iseenesest väga lihtne on. See
inimene