Eksami küsimused
etnilise kollektiivi rahva ühistele huvidele.
Kuid sõltuvalt (ajaloolistest) tingimustest võib natsioon riigina tekkida ka erinevate
rahvuste baasil (USA, Kanada, Argentiina, Brasiilia, Austraalia jt.) See on põhjuseks,
miks tänapäeva rahvusideoloogias eristatakse kaht suunda: 1) riiklik ehk territoriaalne
natsionalism, mis rajaneb etnilisest päritolust sõltumatul kodakondsusel; 2) etniline
natsionalism.Esimene, riiklik ehk territoriaalne natsionalism, on prantsuse algupära.
Ehkkki uusaegne riiklus sündis Prantsusmaal 18.sajandi lõpul rahvusriiklusena, annab
prantsuse kultuuri üldinimlikust, universalistlikust suunitlusest kantud seadus kõigile
Prantsusmaal sündinud inimestele Prantsuse kodakondsuse sõltumata inimese etnilisest
algupärast. See privileeg puudub väljaspool Prantsusmaad sündinud prantslasel. Etniline
natsionalism seevastu on saksa algupära, kus rahvakultuuri käsitletakse kui rahva
identiteedi allikat