Inimese eluolu ja mõttemaailma muutumine läbi 20.sajandi
Pommitamise tagajärellinnadesse tekkinud
tühimikke hakati täitma Le Corbusier´ ideid ja juba sõja eel väljakujunenud nn
internatsioaalset stiili järgiva hoonestusega, mille peamiseks eripäraks traditsioonilistega
võrreldes oli vabaplaneering.
Rõivastuses, mööblis, arhidektuuris ja mujal domineeris 1940. aastate teisel poolel sõjaeelne
stiil, mistõttu erihariduseta inimene võis vabalt pidada üheaegseks 1920. ja 1950. aastail
valmistatud puhvetkappe või isegi ehitutisi. See sarnasus oli hõlmatav funktsionalismi mõiste
all. Rõivamoele oli sõda lisanud sõjaväelaslikku joont, näiteks kandsid naised kõrgendatud
õlgadega pintsakuid, mis meenutas vormikuube, kuid peagi taasavastati naiselikkus ja
graatsia, mis ei tõrjunud küll sportlikku ja sõjaväelist moesuunda välja, vaid lisandus sellele.
Soov oma naiselikkust rõhutada oli nii suur, et kasutusele võeti jälle korsett.