Mina peres: vanema, noorema või keskmise lapsena
juba oma elukaaslased ja oma korter. Minu vanemad on lahutatud ning ise elan ma
ema juures siis aitan tal suuremaid ja raskemaid majapidamistöid teha. Minu
suurimaks eeskujuks on mu vanaisa, kellel ma käin suvilas abis mitmeid töid
tegemas. Ta on õpetanud mulle palju. Enne pensionile minekut töötas ta ehitajana ja
ta on rääkinud ning teadmisi jaganud palju asju ehitusest ja ka maalritöödest,
seepärast tahtsin ma ametikooli minna ehitusviimistlust õppima. Juba väiksena
hakkasin oma vanaisal nädalavahetustel abis käima ja see sai harjumuseks. Juba
nooremast peast, kui vanaisa puud tellis siis koos saagisime ja lõhkusime puid
talveks emale. Õed käisid väga harva abis vanavanematel ja sellepärast arvasin
vahepeal, et mulle on liiga tehtud. Mida vanemaks ma saan, seda rohkem saab mulle
selgeks, et vanaisa tahab mulle ainult head sellega teha ja mind õpetada, et iga töö
taga on midagi head