-materjali keemilisest algupärast: näiteks orgaanilised või anorgaanilised ained 1.1.1.Kasutamine Klassifikatsioon kasutuse järgi on oluline, et praktilise ehitamise seisukohalt hõlbustada kõige erinevamate materjalide hulgast sobivate materjalide leidmist. Samuti saamaks teada materjali keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi ja tehnoloogilisi omadusi ning nendest lähtudes kasutada neile omadustele vastavaid konstruktsioonilisi ja ehitustehnoloogilisi võtteid. Materjalide kooskasutamine sõltub eelkõige materjalide omadusi iseloomustavate näitajate sobivusest. 1.1.2. Toormaterjalid Ehitusmaterjali valmistamiseks kasutatud materjalidest on võimalik klassifitseerida erinevatest põhimõtetest lähtudes: · päritolu järgi: looduslikud ja tehislikud (näiteks looduskiviplokk või silikaatkivi) · keemilise koostise järgi: anorgaanilised ja orgaanilised (näiteks portlandtsement või polüstüreen)
EHITUSTEHNOLOOGILISELT AGREGEERITUD KOONDTÖÖDE VAHEL VÕIMALDAKS AUTOMATISEERIDA TÖÖDE TÖÖMAHUKUSE ARVUTAMISE TÖÖLISTE ERIALADE JÄRGI: P - ( m2 või m3 või jm ) - TÖÖMAHT EELARVEST R - ( m2/ inimpäevas, m3/inimpäevas )TÖÖVILJAKUSE NORM (FIRMASISENE) Q ( inimpäeva ) TÖÖMAHUKUS ALUS TÖÖ KESTUSE MÄÄRAMISEKS P Q = ------------- / i. p./ R ÜKS PROJEKTEERIMISTEHNOLOOGILINE TÖÖ GRUPEERING SISALDAB HULGA EHITUSTEHNOLOOGILISI KOONDTÖID C.EHITUSKORRALDUSLIK LIIGITUS vt joonis 5.1 VAJALIK TÖÖDE KALENDERPLAANIMISEL. KOOSTAMISE ALUS 40 TÜÜPVÕRKGRAAFIKUTE ANALÜÜS TULEMUS VÕRKGRAAFIKUTE TÖÖDE KLASSIFIKAATOR. ÜKS VÕRKGRAAFIKU TÖÖ VÕIB SISALDADA MITU EHITUSTEHNOLOOGILIST KOONDTÖÖD NÄITEKS: 142 - TELLISHOONE KARBI EHITAMINE -100 - MÜÜRITÖÖ
variantide võrdluse alusel. Variantide võrdlusel tuleb sageli hinnata ehituskoha sobivust üldse antud ehituse püstitamiseks. Vundamendi projekteerimisel arvestatavad tingimused Vundamendi projekteerimisel tuleb samaaegselt arvestada paljusid tegureid ehitise iseloomu (konfiguratsioon, tugevus jäikus, materjal jne), mõjuvaid koormusi, insenergeoloogilisi, hüdrogeoloogilisi ja klimaatilisi tingimusi, olemasolevaid ja tulevikus võimalikke naaberhooneid, ehitustehnoloogilisi ja ökonoomilisi võimalusi. Otstarbekohase ja töökindla vundamendi kavandamiseltuleks kaaluda erinevate vundamenditüüpide kasutamist ja pinnase omaduste parandamisvõimalusi. Teatud juhtudel võib osutuda kasulikuks ehitise konstruktsiooni ja isegi ehitise asukoha muutmine. Mõnikord ehitise jäikuse ja tugevuse suurendamine võib olla otstarbekam, kui kallima vundamenditüübi kasutamine. Joonisel 2.2 on toodud ülevaade vundamendi projekteerimise võimalikust skeemist.
Väga sage probleem on see, et nelja seinaga dušikabiini asemel on paigaldatud vaid kaks või kolm dušinurga 84 seina ilma tagaseinata ja kohati ka ilma dušialuseta. Sellisel juhul on väga-väga tõenäoline, et dušinurga liitekoht ei püsi veetihedana ja paari aasta pärast hakkavad liitekohad lekkima. Eriti suur oli probleem, kus korterielanikud olid dušikabiini paigaldanud ise, ilma korralikke ehitustehnoloogilisi võtteid kasutamata või katnud märja tsooni plastrullkattega, vt. Joonis 2.69. Selliselt esines kahjustusi väga sageli. Üllatav oli ka elanike stoiline suhtumine märgade ruumide niiskuskahjustustesse. Ei saadud aru, et korralike veetõkete puudumise tõttu kastetakse iga päev seinas kasvavat mädanikseent ja lagundatakse oma kodu kandekonstruktsioone. Seda juhtus isegi muinsuskaitse all olevates elamutes.