kutsutakse seda vahel ka varusturetkeks. Iga sõjaretk tollel ajal oli ikkagi planeeritud ettevõmine. Planeeritud olid sihtpunktid, sageli ka ööbimiskohad ning kogunemiskohad. Enne uuriti ka kasutamiskõlblike teede olemasolu. Ei olnud sõjaretked lihtsalt kiire ettevõtmine, vaid seda plaaniti päris pikalt. Eestlaste puhul sõjakäikudest mitmeid liike ei eksisteerinudki. Näiteks ei ole teada ühtki eestlaste ehitusretke. Ehitusretk on teatud mõttes näitaja, et eesmärgiks on kindlasti vastase territoorium oma võimu alla saada. Sõjaretkede suurus Arve on teada üpriski vähe. Üks kindel arv on antu Madisepäeva lahingu (1217) kohta. Eestlasi oli väidetavalt kokku kogunenud 6000. Metsepoole lahingus 1218 on märgitud umbes 1000 eestlast. Tegelikult ega ei teatudki, palju inimesi vastas oli, ega ju ei loendatud neid inimesi üle. Sakslasi on Hendrik iseloomustanud detailsemalt. Üldjuhul jäid arvud kuskile
annaabi.ee 
