V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
järgi on ehituskunst olnud inimkonna suureks raamatuks, inimese põhimiseks
väljendusvahendiks ta mitmesugustes nii füüsi-listes kui vaimsetes arengustaadiumides.
Kui esimeste inimpõlvede mälu tundus liiga ülekoormatuna, kui inimsoo mälestuste pagas
nii raskeks ja segaseks oli läinud, et paljal põgusal sõnal oht oli seda teel kaotsi lasta minna,
asetati see maapinnale kõige nähtavamal, kõige kestvamal ja ühtlasi kõige loomulikumal
kujul. Iga pärimus kinnistati ehitusmonumenti.
Esimesed monumendid olid lihtsad kaljurahnud, «mida raud polnud puudutanud», nagu
Mooses ütleb. Ehituskunst algas nagu iga teine kirjakunst: kõigepealt oli tegemist
tähestikuga. Pandi kivi püsti ja see oli täht iga selline täht oli hieroglüüf ja iga hieroglüüf
kandis tervet ideede rühma, nagu sammas kapiteeli. Nõnda talitasid igal pool ühel ja.samal
ajal kogu maakera pinnal kõik esimesed suguharud. Keltlaste «püstipandud kive» . võidakse