PURJELAEVADE EHITUS EESTI RANDADES
Teistest laevaehituskohtadest on
teateid vähe. Täpsemaid andmeid on veel Neeme rannust, kuhu J. Tunderfeldti metsaäri tellis
mitmesugust laevavarustust välismaalt. Ka alustas samas Hinrich Erichs 1695. aastal 140 jala
(42,67m) pikkuse ja 30 jala (9,14m) laiuse kaubalaeva ehitamist.
Eesti laevad, eriti rannasõidulaevad, ehitati peaaegu kõik kohapeal. 18. sajandi lõpul võttis
laevaehitus meie rannikul varasemast suurema ulatuse. Hiiumaal Suuremõisas asus
laevatehas, kus ehitusmeistritena töötasid kohalikud talupojad. Üsnagi suuri laevu ehitati ilma
joonisteta, üksnes kogemuse põhjal. Sajandi lõpul lasti seal vette kaks 40-50 lastist prikki,
kaks 20-30 lastist jahtlaeva ja seitse 5-25 lastist ühe või- või kahemastilistlaeva.
1779. aastal asutas kaupmees H. Harden Pärnus suurema laevaehitusettevõtte. Selles
ehitati üldse 25 laeva, ja kui ettevõte 1804. aastal likvideeriti, jäid tööta 103 kohalikku töölist.