PURJELAEVADE EHITUS EESTI RANDADES
omandamas ka suurlinnade sadamais, kus liikus palju välislaevu. Takseeriti siis salaja ning
jäeti meelde laeva kere kumerused, täävide kuju ja mastide paigutus. Tähelepandut rakendati
ehitatavate laevade juures. Laevameistreiks ja ehitustöölisteks olid peamiselt saarlased, kes ei
käinud laevu ehitamas mitte ainult Eesti randades, vaid ka väljaspool Eestit, eriti Lätis ja
Soomes.
19. sajandi teisel poolel hajus laevaehitus laiali mööda rannikut, lähemale
ehitusmaterjalile. Ka olid ehituskulud suurlinnadest kaugemal väiksemad. Ehituspuitu osteti
enamasti riigimetsadest, vahel ka mõisnikelt.
Puud võeti maha täiskuu ajal, siis olevat puit kõva ja kivistunud. Hiidlased olevat seda
teinud isegi kella järgi, et oleks ikka päris täiskuu lõpp. See tava polnud aga igal pool
ühesugune. Nii olevat Orajõe kandis võetud puid maha vana kuu ajal, mõnel pool aga koguni
noore kuu ajal. Laevapuidu varumisel peeti kinni mitmest ebausukommetest. Nii tuli emapuu
annaabi.ee 
