jooksul,seeoU 0,1%; . ekstruuderpoliistfire.eni paindetugevusoli 388 kP4 . ekstruuderpoliistfienikoormustaluvuslffl"lisel deformlsioonil 287 lda; . EPS60 koormustaluvuslflolisl deformatsioonil65,8 kPa. o o,-urS60^"(o-j"^-t-a o sooic{a!.i^.^..- o t-.Q"i.;nclX^^--> o v qr^:e*-qN u !q_ . L;nd, (. .*a-+) ( " a^"_t__.---.3/ TALLINNA TEHNIKATILIKOOL o Ehitusmaterialid 2007/2008 Puidu katsetamine 1. Tiiii eesmdrk Puiduniiskussisalduse mliiiramine,puidu tihedusemaaramine,puidu survetugeuse mii?iraminepiki kiudu ja niiskussisalduse piki kiudu. m6ju uurimine suwetugerrusele 2. Katsetatavadmaterjalid MzindT aastaringetihedalgmeindH aastaringehoredalt,kask,kadakas. 3. Kasutatavadseadmedja vahendid
kasutmine seisneb üksikute asjade võõrandamises (kaubalaos olevad tooted) Asjade olulised ja mitteolulised osad: Mitteoluline on asja osa, mida on võimalik asjast eraldada ilma et asi sellepärast häviks või oluliselt muutuks. Oluline asja osa on selle koostisosa, mida pole võimalik asjast eraldada. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud osad (ehitised, mille hulka kuuluvad ka ehitusmaterialid, kasvav mets, taimed, koristamata vili). Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis ning neid ei saa koormata erinevate asjaõigustega. Näivusosad- kinnisasjaga või ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi (ajutine maja, ajutine piire, ajutine tee), maatükiga püsivalt ühendatud ehitised, mis on püsitatud asjaõiguse alusel (hoonestusõigus, servituudid), tehnovõrk või -rajatis (kanalisatsioon, elektrivõrk)
temast inimtegevuseks vajalikke aineid ja materjale tootes. Maavara aine, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik ja mis seetõttu on ressursina arvel ning mis vastab etteantud nõuetele. Vaid uuritud ja arvele võetud lasundid. Maa-aines kivim või setend, mida kasutatakse ja võidakse ka kaubastada, kuid mis koguse ja nõuete poolest ei vasta otseselt maavara kriteeriumile. Põlevad maavarad: Põlevkivi(kukersiit), turvas Ehitusmaterialid: Lubjakivi, dolomiit, kristalne ehituskivi(graniit), liiv, kruus, savi Maagid: Rauamaak Keemiatoore: Lubjakivi, fosforiit Muud: Järvemuda, meremuda, järvelubi, turvas Eesti põlevkivimaardla on tekkinud ühe vetikaliigi jäänustest. Esineb kihilisena, vahelduvana muude setetega (nt lubjakivi) Lubjakivi paiknevad kogu põhja-eestis vaid väga kitsas settekihis. Ülejäänud eesti lubjakivi pole väga hea ehituses kasutamiseks. Dolomiit Rabakivi intrusiivid Kvaternaari setted: liiv, kruus
annaabi.ee 
