Sõnamoodustuse kordamisküsimused eksamiks 2015
Liitsõnale on tunnuslik kokkuvormistus mis tahes ümbruses ja põhiosa
mis tahes vormi korral. Kõnes avaldub kokkuvormistus eelkõige rõhumallis
– liitsõnal on üks alguspearõhk, nt va∙naema, samal ajal kui fraasis on
igal sõnal oma pearõhk, nt va∙na e∙ma. Ortograafias kajastab suulist
kokkuvormistust kokkukirjutus. Liitsõna kokkuvormistusega kaasneb
liitsõna grammatiline ja/või tähenduslik erinevus fraasist. Sellised
ehitusmallid nagu liitsõnadel saagirikas, nõelterav jne puuduvad fraasidel.
Eesti liitsõna eesosa jääb üldjuhul muutumatuks, ükskõik mis vormis
järelosa ka ei esineks. See eristab nt liitsõna kalliskivi fraasist kallis kivi,
vrd kalliskivist ja kallist kivist. On vaid üksikuid liitsõnu, mille eesosa
ühildub järelosaga, nt vaenelaps (vaeselapse, vaestlast), teinepool
(teisepoole, teistpoolt), viimnepäev (viimsepäeva, viimsestpäevast).
annaabi.ee 
