Ludwig II
hommikuahetatuses taas hääbuda. Öösiti tegi ta väljasõite, käis jalutamas, luges ja kirjutas,
laskis fantaasial ringi hulkuda. Seejärel magas ta poole päevani, lootuses, et suudab öiseid
unistusi päevase unega pikendada.
Tema lemmiktaevakehaks oli kuu. Lapsena oli ta kuud joonistanud, noorukina
heasoovlikku malbet hõbedast kuud jumaldanud, kuningana laskis ta endale kuu ilmumist
kuulutada.
Ludwig II uskus nimemaagiasse, ka ehituslust paistis Ludwig II ja Louis XIV
ühisjooneks olevat, erinevuseks oli see, et Ludwigile ei meeldinud jahil käia.
Liilia oli tema jaoks ,,puhtuse ja rikkumatuse" sümbol. Liilia oli püha lill kuninglikule
romantikule, kes ei otsinud ideaali mitte Saksamaa loodusest, vaid Prantsuse ajaloost.
Tema kuninglikkuseihaluse teiseks sümboliks oli päike. See oli tema jaoks Louis XIV
atribuut, see säras Prantsuse ja nüüd ka Baieri lossides, kus Ludwig II püüdis ennast oma
annaabi.ee 
