Kõrgetele viiludele toetuva sadulkatusega hoone teeb pilkupüüdvaks sale kaheksatahuline kellagaleriiga konsooltorn. Kõigi hoonekülgede arhitektuuripildi kujundab puhtfunktsionaalne ehitusloogika: akende paigutus , rütm ja suurus on otsesõltuvuses ruumijaotusest ning nende kasutamisviisist. Kaaristu lõunaseinas leidub mitmest vanemast ehitusetapist pärinevaid aknaid. Praegune kaaristu kui algselt kaubitsemiseks kasutatud varjualune on raekoja ehitusloos pikaajalise ehitustraditsiooni tulemus ja sellisena välja kasvanud läbi mitme ehitusetapi 14. sajandi I poole katustatud sammaskäigust. Raekoja välisarhitektuuri ilmestab puhtalt tahutud paekivi kõrval valitud ehituskivist mängleva faktuuriga laotud müüripind, mida viimistleb vaid õhuke ja ainult õnarusi ning vuuke tasandav lubikrohvimääre. Ehitusjärgselt kattis pea mitme sajandi vältel seinapindu valge lubjavõõp, mis jättis
aastal ja lõpetati 1967. aastal. Peahoone ansamblisse kuulub ka tiibehitiste vahel paiknev endine ülikooli kirik, kus tänapäeval on ülikooli allasutused, sealhulgas arhiiv ja õppeosakond.2 22 Raam, V. (1999) Eesti arhitektuur: Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa, Tallinn; Valgus Joonis 0. Peetri kirik historitsismi sakraal Peterburi arhitektid sealhulgas Viktor Schöter propageerisid tellisstiili eeskuju. Otseselt kajastub see suund Tartu Peetri kiriku ehitusloos. uue kirikuhoone esimesed projektid valmistas 1876. aastal linnaarhitekt Maximilian Roetscher, need aga lükati kooskõlastavate instantside poolt tagasi. 1880. aastal korraldati akadeemik Rudolf Bernhardti eestvõttel Peterburis avalik konkurss uue projekti saamiseks. Wilhelm Eisenschmidti andmetel oli võislusprojektidele esitatud kolm tingimust: kirik pidi olema telliskivist ja ,,gooti moodu" olema, seal pidi olema kolm tuhat istekohta ja ehitise maksumus ei tohtinud ületada 80 000 rubla
annaabi.ee 
