Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
väljaüüritavates korterites oli ainult tualett (mitte enam kuivkäimla, aga juba vesiklosett).
Vannituba asetses siis keldris, kõigile majaelanikele ühine. Inimeste pesemiseks kasutati
lisaks ühisvannitubadele ka avalikke saunu. Pesemiseks kasutati õue peal (varasemal
ajal) või keldris (hilisemal ajal) asuvat pesukööki.
Detailseid, originaalseid märgade ja niiskete ruumide tarindilahendusi autoritel vanemast
kirjandusest leida ei õnnestunud. Olemasolevaid ehituslahendusi uurides võib hinnata, et
märjad ja niisked ruumid on ehitatud olemasolevate puit- või raudbetoonkonstruktsioonide
peale, sageli ilma veetõkkekihita.
82
2.9.2 Märgade ja niiskete ruumide seisukord ja peamised probleemid
Suurimad probleemid märgade ja niiskete ruumidega on seotud sellega, et pesuruumid ei
olnud algselt korteritesse sisse planeeritud, vt. Joonis 2.67. Seetõttu on korteriomanikud
annaabi.ee 
