Eesti kunst keskajast klassitsimini
baldahhiinitaolist kraidega kaunistatud ehisseina.
Lääne ja Põhja-Eesti kirikud:
Hilisgooti arhitektuuri areng sellel alal (Narvast Saaremaani) kulges otsestest välismõjudest
suhteliselt vaba teed.
Ehitusmeistrite pool kasutatud plaanilahendusideed ja raidkunstimotiivid on valdavas osas
tuletatud eelnenud perioodil juurdunud eeskujudest. Kirikute põhikarakteris kohtab peaaegu
eranditult Järvamaa, Saare-Lääne või Tallinna ehituskunstiust pärinevaid jooni. Uudne on
seejuures ruumipildi avarus raiddetailide nappus ja sellest tingitult kujunduse vähenõudlikkus ja
lihtsus. Peale 14. saj. sündmusi hakati rajama rohkem kaitseehitisi ja kirikute ehitamiseni eriti ei
jõutud. Tähelepandav elavnemine algas alles 15. saj. Saare-Läänemaal ehitati ka hilisgooti
perioodil tähelepanuväärseid, mõneti erakordseid kirikuhooneid. Virumaal oli kirikuehitamise
õitseng 15. saj. teisel poolel ja langes kokku mõisamajanduse tõusuga.
annaabi.ee 
