Kunsti ajalugu
baptisteerium e. ristimiskoda. Taolistel palvemajadel puudus ühtne ehituslaad .
Varakristlik arhitektuur hakkas arenema alates 313.aastast, kui Constantinus Suur
kuulutas Milano ediktiga kristluse riigiusuks. Järgnevate poolteise aastasaja vältel (kuni
Rooma riigi langemiseni) kujunesid varakristlikus arhitektuuris välja sakraalehituste
põhitüübid. Loomulikult oli selles väljakujunemises kõige suurem osa rooma arhitektuuril,
sellega rööbiti aga ka Lähis-Ida ehituskunstil.
Varakristliku sakraalehituse levinumateks tüüpideks on pikiehitised (basiilika,
kodakirik) ja tsentraalehitised (rotund, oktogoon). Tuntuim neist, basiilika, leidis turu- või
kohtuhoonena laialdast rakendamist juba antiikajal. Niisugused ehitised mahutasid palju
rahvast, see aga oli kristlastele esmatähtis. Basiilika on avar ristkülikukujuline hoone, mille
siseruum on sammastega jaotatud pikkadeks löövideks (3-5, vahel ka 7 ja isegi 9 löövi).
annaabi.ee 
