1920. AASTATE ELU-OLU EESTI VABARIIGIS
Vanades talukohtades andis ilmet
peamiselt rehemaja selle ümber koondunud taluhoonestusega. Maareformi käigus mõisnikelt üle
võetud hooned ei kadunud maastikult, nii et noore vabariigi esimestel aastatel poleks külamaastikus
kõrvaltvaataja pilgule nagu midagi uut sündinudki. Endistele mõisamaadele rajati nüüd
asunikutalud, mille asukad olid sageli senised maatamehed või pärit sootuks linnast ja neil ei olnud
sageli ka põlvest põlve edasi antud ehituskogemust. Riik andis küll pikaks ajaks ja odavalt laenu,
kuid hooned vajasid kiiret ehitamist ning ega selle laenu ja väheste ehitusoskustega just lossi püsti
ei pannud. Traditsiooni arvestades propageeriti ehitustüübina koosehitust kui kõige enam oma
proportsioonidelt rehemajast lähtuvat ja materjalikulu poolest ratsionaalseimat. Viimast
iseloomustas imposantne kuju, mis sobis suurepäraselt maastikku. Uudsena aga toodi
annaabi.ee 
