Friedebert Tuglas
viis nooreestlaste lipukirja saagem eurooplasteks ellu kõige otsesemas mõttes.
Sisuliselt tähendab see, et Tuglas täitis kodumaast sunnitud eemaloleku aja Euroopa
kunsti ja kultuuri intensiivse tundmaõppimisega. Temataolisele optilist tunnetustüüpi
kirjanikule ongi tähtis võimalikult palju oma silmaga näha. Sealjuures vaadata mitte
korraks pilku üle libistades, vaid süvenedes, detaile kui ka tervikut vaimusilma
salvestades. Maalide ja skulptuuride, muuseumide ja ehituskinsti saavutuste
kirjeldused võtavad enda allu sadu lehekülgi Tuglase reisiraamatutes.
Tuglase ristinimi pandi Võnnu kihelkonna kirikuraamatusse kirja kujul Wridebert.
Oma varasemad tööd, sh esimesed raamatud "Hingemaa" (1906) ja "Kahekesi"
(1908), avaldas ta Mihkelsoni nime all, mõne üksiku kooliaegse kirjatüki signeeris ta
varjunimega Villem Tuglas. 1909. aastasr on Tuglas tema alaline kirjanikunimi ja
1923. aastast ühtlasi kodanikunimi.