instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfooniat, sonaati, kontserti) ja kammerteoseid (sonaati, triod, kvartetti, kvintetti). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud J. Haydn, W. A. Mozart ja L. van Beethoven. Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Vastukaaluna barokile rõhutati ehituskuntstis tervikidee selgust, ansamblikujunduse teljelist rütmi ja ehituskehandi ranget liigendust. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näit. Peterburis). Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (18031809, arhitekt J. W. Krause), Toompea haldushooned ja hulk mõisaansambleid. Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad. Kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust. Maalikunstis paistavad silma N.Poussin ja C. Lorain, nende loomingus tipneb heroiline maastikumaal.
teos? J.B.Lassus; Tema peamine teos ,,Notre-Dame de Chartes" 21. Millise muudatuse hoonete restaureerimisse tõi kaasa SPAB-i Manefesto ? Mõistis hukka kaasaegsed restaureerimiskatsed. Vanu hooneid tuli kohelda kui tervikuid koos kõigi ajalooliste muudatuste ja lisanditega. Manefesto keskendus ka tulevikule ja järeltulevatele põlvedele. Näiteks Manifesto sisust : hoone kaitse ei tuginenud enam üht kindlat stiili arvesse võttes, vaid tugines olemasoleva ehituskehandi kriitilisele hindamisele. 22. Kuidas jaotas A.Riegel mälestised? Kavatsuslikud mälestised (Mõeldud memoriaalina; Teosed, mis on püstitatud eesmärgiga hoida inimeste teod ja saatus elavana tulevaste põlvede teadvuses) Ettekavatsemata mälestised (Kunsti- ja ajaloomälestised, millele on ajalooline väärtus omistatud hiljem; On sõltuvuses meie praegusest suhtumisest) 23. Kes oli C. Brandi ja milline on tema mõju kaasaegse konserveerimispoliitika kujunemisel?
annaabi.ee 
