trepikäigu avasid. See müüriosa on C.Faehlmanni vaatel juba maha varisenud. Kõrge ukseava on tema vaatel teise kujuga. Väravatornis ei kahtle ükski uurija. Samas ei ole nõrga müüri või palissaadiga ümbritsetud kompleksile mõtet ehitada kõrget ja võimsat väravatorni. Selliseid torne ehitati Tallinnas 15. sajandil. Sarnane on ka Toolse III etapi väravatorn. Kahel pool ust asuvad laskeavad leiduvad Toolses nii II kui III ehitusetapis, kusjuures ühel juhul (II etapp) on need suunatud sisehoovi (võimalik sarnasus Edisega). Kindlasti pole väravaava ulatunud läbi kahe korruse nagu Brotze joonisel. Usutavam on Faehlmannil olev ühekorruseline lääneseina värav. Seda kinnitavad 20. sajandi esimese poole fotod ja U.Hermanni joonis, millest ilmneb selgelt ainult ühekorruselise läbikäigu võimalus. Iseloomulik, et varing ongi toimunud just väravakäigu piirkonnas, kus värava võlv on järgi andnud
2014 arendusetapis (väikeste süsteemide puhul) või esimeses kahes etapis (suurte süsteemide puhul). Suurte süsteemide puhul on esimeseks etapiks terviksüsteemi tasemeline strateegiline analüüs, mis tükeldab terviksüsteemi eraldi analüüsitavateks allsüsteemideks. Teine ehk detailanalüüsi etapp tegeleb konkreetsete allsüsteemide täpse analüüsiga, millest edasi minnakse disaini, milles luuakse allsüsteemide tarkvara. Ehitusetapis pannakse allsüsteemid ühtse tervikuna koos toimima. Rakendamine viib põhimõtteliselt töötava süsteemi üle tellijaettevõtte keskkonda. (Kontseptuaalse) Süsteemianalüüsi aine keskendub konkreetse teenuse ehk allsüsteemi detailanalüüsi etapile. Arendusetappidest saame mõelda kui Zachmani raamistiku kahe mõõtmega (read, veerud) ristuvast (ortogonaalsest) kolmandast mõõtmest (dimensioonist). Järgnevalt tutvustatav iteratiivse arendusprotsessi (RUP või UP) raamistik
annaabi.ee 
