Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
Lisaks tuleb arvestada seda, et, nagu eelpool mainitud, algas puitasumite kujunemine
üldjuhul peamiste liikumisteede äärest. Seetõttu puithoonestuse kõige vanem osa sattus
hiljem linnade kasvades sageli suurte peatänavate servadesse, kus surve väikeste
puumajade asendamiseks suuremate ja moodsamate ehitistega on olnud kõige tõsisem.
Enamik säilinud puithoonestust pärineb 19. saj. lõpust ja 20. saj. algusest seoses üldise
linnastumisega ja tööstuse arenguga kaasnenud ehitusbuumiga. Erinevad ajajärgud on
eraldatavad peamiselt arhitektuuri ja plaanilahenduse osas. Konstruktsiooni osas suuri
muudatusi ei olnud. Rõhtpalkkonstruktsiooni kõrvale hakkab tekkima püstpalk-
konstruktsioon 20. saj. algul ja puitsõrestikkonstruktsioon viimastel I maailmasõja eelsetel
aastatel. Püstpalk-konstruktsiooni levik tulenes võimalusest kasutada erineva
läbimõõduga puitu ning asjaolust, et püstpalkhoones on vähem ehitusjärgseid liikumusi ja
vajumisi
annaabi.ee 
