Tallinna tekke problemaatika
Ta leidis, et käsitsi valmistatud keraamikast oli
leiuaines vaid üheksa kildu, mis sarnanesid mujal Eesti ala linnustest ja kalmetest leitud II
aastatuhande algussajandite käsitsi valmistatud keraamikaga.
Vaadeldud 1952.-1953. aastate kaevamistega lõppeski Tallinnas niinimetatud teaduslikust
sihtprogrammist lähtuv akadeemiline uurimissuund. Järgmisel, 1954.aastal lülitusid tallinna
vanalinna uurimisse restauraatorid ja on jäänudki tänaseni seda vedama. Nende tegevusel on
kindel ehitusarheoloogiline suunitlus: uuritakse mõne ehitise, hoone- või kvartaliosa ajalugu.
Üsna pikka aega juhendasid nende tööd kunstiajaloolased või arhitektid, arheoloogide abi ei
kasutatud, mistõttu hulk hindamtut informatsiooni läks kaduma pöörati ju kultuurkihi
läbikaevamisel leiuainesele äärmiselt vähe tähelepanu. Suuremahulistest uuringutest tuleks
nimetada dominiiklaste kloostri kaevetöid E. Tool-Marrani juhtimisel, kellega hilisematel
aastatel liitus K
annaabi.ee 
