Kloostrid Tallinnas
Ilmselt kirikut samas mahus ei olnud, kuid
mingi kirik seal kindlasti oli. Pole võimalik
rekonstrueerida. Kiriku mõõtmed ja ruumivorm
ei ole tüüpilised Tallinna 13. s sakraalehitistele,
mis olid Vestfaali mõjutustel laiad ja lühikesed
kodakirikud. Arhitektuuriliselt läheneb pigem
Tallinna 15. s ümberehitatud kirikutele.
Põhiplaan sarnaneb Pirita kloostri kiriku (1417
36) ja Mihkli kloostri kiriku põhiplaaniga.
Pirita kirikuga ühendab veel peaportaali
kujundus ja võlvistik.
Ehitusandmete põhjal saab väita, et 14. s lõpus
tehti Katariina kiriku juures ehitustöid,
allikatest ei selgu, kas ehitati uus kirik või vana
ümber.
Aita on ürikutes mainitud 1397. al, kas see on
identne ürikutes mainituga, ei saa kindlaks teha.
Katariina kirik oli 15. s algul ilmselt kodakirik
(aknad pikihoone seintes liiga kõrged basiilika
jaoks). Roidekatkete järgi võib oletada, et seal
oli tähtvõlve (võibolla kooris), pikihoonel
võisid olla servjoonvõlvid (detaile pole
annaabi.ee 
