8.Mis on raua puudused võrreldes vase ja pronksiga? Raud roostetas ja seda oli raske töödelda 9.Millised muutused toimusid ühiskonnaarengus rauaajal? Rauatootmine Eestis (aeg, kus) Küttimise tingimused muutusid paremaks, esimesed sepikojad, tekivad uued ühiskonnagrupid 10.Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Pronksiajal asulasse, vanema rauaajal asulast välja Eestlaste muinasusund 1.Millised tegurid mõjutasid muinasusundi muutumist? Suhted naabritega, ehitusalad 2.Miks on muinasusundi uurimine problemaatiline? Puuduvad täpsed allikad 3.Too näiteid eestlaste muinasusundi animistlikust loomusest. Ohvrikivid, hiiepuud, ohvriallikad 4.Miks võib väita, et ristiusk polnud eestlastele muinasaja lõpul tundmatu? Eestlased olid üsna elavas läbikäimises oma ristiusuliste naabritega, matmiskombed muutusid 5.Muinaseestlaste usund: jumalad, animism, arbujad ehk targad, allikad selle kohta
Kõik elanikud pidid väljaspool tööaega töötama varemete koristamisel ja ehitusplatside ettevalmistamisel. Sellest ajast on pärit praegused suured haljasalad kesklinnas, mis esialgu olid mõeldud ajutisteks (Joon. 5). Hakati ehitama nn hrustsovkasid, kuid tänu Matteusele väljaspool südalinna (ibid). Linna taastades rajati uusi tänavaid ning kaotati näiteks promenaadi tänav (Joon. 6) Joonis 5. Kaart aastast 1945. Rohelise viirutusega on näidatud ajutised haljasalad, pruuniga ehitusalad. Joonis 6. Punaste joontega on tähistatud tekitatavad tänavad Nõukogude perioodi lõpuaastail oli Tartu taas teaduse- ja kultuurilinn. 1980. aastal valmis Tartu Ülikooli raamatukogu, mis avati 1982 aasta veebruaris ning mis on üks olulisemaid hooneid kõigile Tartu tudengitele (ibid). Taasiseseisvumine 1991. aastal tõi kaasa suure entusiasmipuhang ja ettevõtluse tõusu kuni hakkasid ilmnema ka kapitalismi varjuküljed. Üleminekuperiood kestis kuni uue aastatuhandeni (ibid)
annaabi.ee 
