Mees kes teadis ussisõnu analüüs
endiselt õlas. Ta rääkis, et raudmehed tahtsid ta mürgihambaid võtta aga küll ta võitles
ja hammustas kui raudmehed talle kaikaga vastu suud panid ja silmad pea pimetaks
peksid kuid ei õnnestunud neil see temp ja ta saab surra koos oma kihvadega. Vanaisa
palus ka andeks, et nii lolli asja peale pidi langema ja lapselast ei näinudki kuid
Leemet lohutas teades, et kord pidi kõik lõppema. Siis tulid raudmehed ja viisid
vanaisa põranda sarnase puust ehitsele kus talle sai osaks ropp piinamine raudmeeste
irvituste küttuseks. Korraks aga rihm mis talle suhu oli pandud murdus ja ta
hammustas oma piinajat jalga, teised rraudmehed üritasid appii tulla aga piinaja oli
surnud ning vanaisa sisises nagu pöörane ja laksutades igas suunas oma lõugu kuni
üks raudmees lähenes ja talt pea mõõgaga maha raius. Siis oli Leemeti käes kord, ta
kinnitati samamoodi põranda külge ja oldi valmis ka talle nuga selgalööma ja sees