Renessansskunst
uurija, tema töödest võtsid eeskuju hilisemad kõrgrenessansi arhitektid.
Skulptuur
Renessanss-skulptuuri ajalugu alustatakse aastaga 1402, mil nooruke kullassepp Lorenzo
Ghiberti (1378-1455) võitis Firenzes kujurite võitluse. Ta elutööks, millele kulus 50
aastat, sai ristimiskirikule kahe reljeefidega pronksukse valamine. Eriti teine uks tuli nii
kaunis, et Michelangelo nimetas seda hiljem" paradiisi väravaks".
Renessansiajastul vabanes skulptuur ehitiskunsti teenistusest; kujusid paigutati ruumide
keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata. Eelistati kujutada
tublisid ja julgeid inimesi, ka piiblist valiti selliseid tegelasi, kes oleksid meenutanud
enesekindlaid, hakkajaid renessansiinimesi. Selline oli näiteks Püha Georgi (Püha Jüri),
kes võitis lohe. Kõik kuulsamad skulptorid kujutasid Taavetit-noort karjust, kes sai jagu
hiiglasest Koljatist.