Isaslinnud saabuvad varem kui emaslinnud ja valivad endale pesitsusterritooriumi, hakates sealt teisi isaslinde eemale tõrjuma. Umbes nädal aega pärast isaslinde saabuvad emaslinnud. Väike-lehelinnu mäng on omapärane, sarnanedes liblikalennule. Pesakoha valib emaslind, kes siis pesa ka üksi valmis ehitab. Kirjeldatud on ka sellist juhtumit, kus emaslind ehitas üheaegselt mitut pesa, lõpetas aga ainult ühe neist. Isalind peab pesa ehitavat partnerit silmas, laulab ja kaitseb territooriumi. Üksikuid isalinde on aga nähtud ka mõnd kõrt või sulge pesale kandmas. Pesa on pealt kinnine kerajas ehitis, mille ühel küljel on lennuava. Välimine kiht koosneb kuivanud kõrtest, samblast ja lehtedest, sisemus on vooderdatud rohkete sulgede ja karvadega. Pesas olevad munad on valged, kirjatud tumepunapruunide täppidega. Väike- lehelinnu pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Väike-lehelind
Poseidoniga seotud müüdid MÜÜT1: kord palunudKreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kaid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotaurus , kelle tappis Ateena kangelane Theseus Poseidoniga seotud müüdid MÜÜT2:Poseidon sai teada et Atikale ehitavat uut linna, läks ta ennast selle linna kaitsejumalaks pakkuma. Et rahva poolehoidu võita kinkis ta neile soolavee kaevu, kust sai kuulata kas meri on tormine või vaikne. Aga ka Athena oli tulnud ennast pakkuma linna kaitsejumalaks. Ta kinkis rahvale oliivipuu ja rääkis, et kui rahvas võtaks tema enda linna kaitsejumalaks ,siis oleksid kõik selle linna elanikud targad ja andekad. Kuna selle linna kuningas ei teadnud kumba võtta, tehti hääletus . Athena
Athena meelehärmiks heitis ta ühte isegi gorgo Medusaga, kelle maharaiutud peast hüppas välja tiivuline hobune Pegasos, kellest sai Poseidoni lemmik. Merejumala kultus oli kreeklaste seas laialt levinud, kuigi sadamalinnal Ateenal ei olnud temaga esialgu just kõige paremad suhted. Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas. Üks legend Poseidoni kohta rääkivat, et ükskord kui Poseidon sai teada et Atikale ehitavat uut linna, läks ta mõtlemata ennast selle linna kaitsejumalaks pakkuma. Et rahva poolehoidu võita kinkis ta neile soolavee kaevu, kust sai kuulata kas meri on tormine või vaikne. Aga Poseidon polnud ainuke kandidaat. Ka Athena oli tulnud ennast pakkuma linna kaitsejumalaks. Ta kinkis rahvale oliivipuu ja rääkis, et kui rahvas võtaks tema enda linna kaitsejumalaks ,siis oleksid kõik selle linna elanikud targad ja andekad. Kuna selle
Kõikides valdkondades leiab mingisuguseid tõe pähe võetavaid müüte ning treening ei ole ses suhtes mingisugune erand. Järgnevalt tutvume kümne tavalisima treeningmüüdiga, millest teadlik olles õnnestuks ehk kasvatada rohkem lihaseid. 1. Naised peaksid treenima teistmoodi kui mehed Tahaksin meelsasti kohata seda inimest, kes on veennud paljusid naisi treenima üksnes kergete raskuste ning suure korduste arvuga. Naistel on ju palju vähem lihaseid ehitavat testosteroon-hormooni. Sellest tulenevalt on naistel palju keerulisem oma lihasmassi suurendada kui meestel. Miks peaksid nad siis treenima kergemini kui mehed? Naised peavad treenima palju intensiivsemalt kui mehed, et saavutada samu tulemusi, ning isegi see ei pruugi piisav olla. Testosterooni tase tõuseb raske jõutreeningu tagajärjel, mis tähendab seda, et naised peavad treenima suurte koormustega. Ehk siis magneesium, baasharjutused, metsik pilk silmis ja vere maitse suus on antud
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. asju käsitleda, on aga potentsiaalselt lõputult palju, mistõttu perspektivismi implikatsiooniks on (2) pluralism – sama asja kohta esitatavate erinevate väidete paljusus. Seisukohaga, mille kohaselt inimteadmine on perspektiivne ja kätkeb endas vaadete paljususe võimalust, on valdav osa inimestest arvatavasti nõus. Meie igapäevane kogemus kinnitab meile seda. Protagoras paistab aga oma argumenti üles ehitavat selliselt, et ta laseb paista, nagu tuleneks neist mitteproblemaatilistest seisukohtadest kas (3) subjektivismiks nimetatav positsioon või (4) relativismiks nimetatav positsioon. Subjektivism on epistemoloogiline positsiooni, mis peab tõeseks seda, kuidas asi paistab. Relativism on epistemoloogiline positsiooni, mille kohaselt igasuguse teadmise kehtivus on alati relatsioonis konkreetse subjekti perspektiiviga ja seetõttu kehtibki üksnes antud subjekti jaoks, välistades üldkehtiva
annaabi.ee 
