KALEVIPOJAGA SEONDUVAID KOHTI
ja ühe veetilga. Kui nüüd Kalev läinud, tulnud nõid, ja Kalevi visatud liivaterast sündind
mägi. Ja kui nõid ju mäest läbi oli saanud, siis visanud kuuseoksa, ja siis tekkinud suur mets.
Ja kui nõid metsast läbi raiunud, visand Kalevipoeg veetilga maha, siis tulnud Peipsi järve
sündimine, nii et ta veel meie päevil olemas on. Ja nõid jäänud selle taha maha selleperast, et
ta ei ole mitte läbi ei ka üle saanud minna -- vesi olnd sügav.
Olevi surm
Vanal ajal ehitadud Tallinnas üht kirikut, ja töölised, kes seda kirikut ehitanud, ei teadnud
sugugi selle ehitusemeistri nime, kuna nad temast ikka palju lugu pidanud. See käinud aga
söögiaegadel Tallinnast Narva söömas ja tulnud jälle iga kord selleks ajaks tagasi, mil
tööleminemiseks paras aeg olnud. Kui kirikutöö juba lõpule jõudnud, olnud ehitusemeister
tormi otsas ja põrutanud viimaseid hoopisid. All seisnud töölised, nende hulgas ka