fanaatikud realiseerida katsuvad, on järgmine. Ratta äärele, on kinnitatud pulgad mille otsas ripuvad rasked kuulikesed. Ratta iga asendi korral on parempoolsed kuulid keskpunktist kaugemal kui vasakpoolsed, järelikult peaks parem pool alati vasakut üles tõmbama ja seega ratta pöörlema panema. Niisiis peab ratas pöörlema iga-vesti või vähemalt seni, kuni telg ära kulub. Nii arvas ratta leiutaja. Kui aga selline masin ehitadagi, siis tööle ta ometi ei hakka. Põhjus on järgmine. Kui kuulid ratta paremal poolel jäävad alati teljest kaugemale, võtab ratas paratamatult lõpuks niisuguse asendi, milles kuule on paremal pool vähem kui vasakul. Loomulikult ei hakka ratas pöörlema, vaid kiigub veidi selles asendis ja jääb seisma. On tõestatud, et pole võimalik ehitada mehhanismi, mis liiguks iseenesest ja igavesti ning teeks tööd. Niisuguse ülesande kallal näha on täiesti tühi töö. Ent
materiaalset kasu, vaid tagada maksimaalne heaolu. Kontserdimajad, teatrid ja muuseumid ei ole börsil ja riik ei nõua neilt vähemalt 20 protsendilist omakapitali tootlust hoopis maksab peale. Normaalne ärimees paneks sellised asutused kohe kinni või müüks maha. Tihtipeale on äriinimestel kalduvus kiruda asju, mis takistavad nende segamatut äriajamist. Linnakodanikule ei meeldi, kui tema eramaja vaate rikub ära kolmekordne korrusmaja. Paraku on ärimeeste huvi ehitadagi kolmekorruseliste asemel koguni kümnekorruselisi maju. Seevastu avalik sektor püüabki tegutseda selle nimel, et suureneks linnakodanike üldine heaolu, mitte ei mõtle, kas ta ühe või teise otsusega kasu teenib. ( Jänes 2005 ) Avaliku sektori eesmärgiks on niisiis teenida ühiskonda ning osaleda halduspoliitika elluviimisel. Erinevalt erasektorist pole avalike organisatsioonide juhtidel reeglina õigust oma asutuse eesmärke ja funktsioone iseseisvalt muuta.