SUURGILDI HOONE
ning kolme nelisiiruga. Keskmistes petiknishshides asetsevad kaubaluugiavad,
neliskiirudesse olid keskajal maalitud Tallinna linna ning Suurgildi vapid. Hoone
kaheastmeline tervakaareline raidportaal sarnaneb Raekoja portaaliga ning
asetseb hoone kesteljest veidi vasakul. Portaalist vasakul paikneb üks ning
paremal kaks algselt nelinurkses raidkiviraamistuses olnud akent.
Hoonel on säilinud ka 15. sajandist pärinevad (Tallinna vanimad) tammepuust
välisuksed, mida kaunistavad rosetikujulised ehisnaelad. Mõlemal uksel
paiknevad 1430. aastast pärinevad pronksist lõvipeakujulised koputid. suurgildi
hoone ruumijaotus sarnanes tollaste elamute ruumijaotusega. Tänava pool
asetses poolkülm eeskoda, selle taga aga gildisaal, mida köeti selle all keldris
paiknevast kalorifeerkütteseadmest. Elamust erinevalt on siin ruumid aga
võlvitud: nii eeskoda kui ka saal on suured kahelöövilised ruumid, eeskoda oli
6võlvikuline, gildisaal aga 8võlvikuline ruum, mis on kaetud servjoonvõlvidega.