Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
ülekrohvimine. Krohvitud puithoonete välisilmes on sageli heimatstiili ning neobiidermeieri
mõju. Saksa talupojaarhitektuurist vaimustudes imiteeriti mõnikord fassaadidel
vahvärkkonstruktsiooni, olgugi et meil kohalikku vahvärkehituse traditsiooni kuigivõrd
polnud. Enamasti jäigi see ka juugendiajastul pelgalt dekooriks: tegelikult ei ole tegemist
sõrestikkonstruktsioonis elamutega, vaid rõht- või püstpalkehitistega, millele on
vahvärksõrestikku imiteerivad ehislauad lihtsalt krohvipinnale peale “kleebitud”. Juugendi
ajal muutuvad ka korteriplaanid ratsionaalsemaks ja tänapäeva mõistes mugavamaks,
kaob tubade lõputu läbikäidavus.
Historitsismiajastu korteriga võrreldes on juugendstiilis elamute siseplaneering muutunud
mõnevõrra tänapäevasemaks: ilmunud on esikud, kõik toad ei ole enam läbikäidavad.
Endiselt on igale korterile ette nähtud eraldi paraad- ja köögisissepääs.
Joonis 1.18 Juugendstiil 20