Doris Kareva - referaat.
Ja lõpuks leidsin Dorise filosoofiliste luuletuste, eluüldistuste sõnastuste seast ridu,
mis tähenduslikud tundusid: "Üks mees võtab kätte ja valab / end välja; seejärel sulgub /
tühjakssaanud veinivaati." (lk 97) Tõesti, saatuse häälega kõmiseb see vaat!
Ja veel teab Doris, et kassi karvadest tõusnud sädemete valgel paistab see, mis on ning "jõgede
kohtumisrõõmu pisaraist /meri on soolane".
Lisaks vaimustavalt ehedaile "linnusitastele" luuletustele on kogus ka abstraktsemaid, keelemängust
ja manamaagiast ennast kanda lasknuid, mis mulle nii korda ei lähe. Aga kokkuvõttes peab
tunnistama, et tegu on ligi sada luuletust mahutava ja hästi laia sisulise haardega luulekoguga, kus
sõna saavad ihulik, ajalik ja igavik. Võib pidulikult öelda, et inimolu põhitahkude sügav pildistus,
võib öelda argisemalt, et igaühele midagi.