Le corps et le sang de l'amour (Armastuse ihu ja veri)
vastu, laskmata ennast häirida ühiskonna väidetavatest ettekirjutistest, jaburatest normidest, mis
piiravad nende endi eneseteostust. ,,Ce qui me rend folle, c'est que je ne sais à quoi tu penses quand
tu es comme ça. Mind teeb hulluks, et ma ei tea, millele Sa mõtled, kui Sa niiviisi vaikid," laususid
kord mulle, andes teada, et püüad minu vabadust kergelt piirata. Sa ei mõistnud, et ka vaikides
tunnen end Sinuga kui paradiisiranna viimses ehakumas. Jah, see võib tunduda Sulle du dernier
ridicule, ülimalt naeruväärne, kuid ma armastan Sind. Je t'aime."
Täiskuukiirgus valgustas eredalt selle toa veripunaste linadega kaetud baldahhiinvoodit. Ta
avas silmad ning nägi, et oli üksi ses kildudega kaetud põrandaga avaras toas. Lootus sureb
viimasena. L'espoir meurt pour la dernière fois.