Mees Vincist
Vallaombrosa mungad ja sõlmisid temaga lepingu: ta kohustus maalima nende San
Salvi kiriku altari jaoks maali ,,Kristuse ristimine". Verrocchio tahtis näidata selle
maaliga, et ta valitseb niisama hästi pintslit kui peitlitki.
1472. aastal lõppesid Leonardo õppiaastad. Ta ei võtnud endale nime oma
meistri järgi. Firenze maalikunstnike raamatusse kirjutati ta sisse kui Leonardo da
Vinci.
Hädaohtlik sell
Leonardo, kes rikka ja eguka notari pojana isa surma järel kogu tema
varanduse pärib, erines suuresti töökoja vaesetest abilistest, kes olid meistri hirmu ja
armu alla antud. Leonardol oli jultumust Verrocchioga rinda pista. Leonardo tundis
aga üha sagedamini, et vajab oma isa, ilma isa abita ei olnud tal paljude aastate
pärast lootustki, et ta võiks omaenda bottega rajada ja maalida ainult enda, mitte
võõra nime all.
Leonardo oli vasakukäeline, vasaku käega ta ka maalis.