Algloomad e. protistid
Inimene nakatub
tsüstidega, millest seedekulglas pärast kestade lagunemist kujunevad vegetatiivsed
vormid. Toituvad jämesooles seedimata jäänud toidujäänustest, täkliseteradest.
Organismi nõrgenemisel kinnitub sooleseinale nin hakkab tootma ensüüme, mis
söövitab rakkudevahelist ainet, põhjustav haavandite teket. Parasiit toitub selles
etapis punastest verelibledest.
Tippeosloomad
Nime saanud raku tipus asuva keerulise eguitusega piirkonna järgi. Selle
moodustisega tungivad nad peremeesorganismi rakku. Kõik eosloomad on parasiidid
ja liikumisorganellid puuduvad.
Tuntumad koktsiidiliste hulka kuuluvad haigustekitajad on toksoplasma ja malaaria
plasmoodiumid.
Toksoplasma levinud rakusisene parasiit, mis põhjustab haigust toksoplasmoos.
Normaalseks arenguks vajalik lõpp- ja vaheperemehe olemasolu. Lõpp-peremehes
(enamasti kodukass) toimub parasiidi suguline ja mittesuguline arengutsükkel.