Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"egner" - 5 õppematerjali

egner - Riehm Domingo(AL) – Ca, Mg määramine.
egner

Kasutaja: egner

Faile: 0
Sööbik ja pisik
1
docx

Sööbik ja pisik

,,Sööbik ja pisik ,, Thorbjorn Egner Küsimused ja vastused Mis oli poisi nimi? Poisi nimi oli Juss. Mida ei meeldinud poisile teha? Poisil ei meeldinud hambaid pesta Kes elasid poisi suus ja mis oli nende nimed? Jussi hammaste sees elasid kaks mehikest. Ühe nimi oli Sööbik ja teise nimi oli Pisik. Mida kartsid Sööbik ja Pisik? Sööbik ja pisik kartsid hambaarsti ja hambaharja. Mida need olevused tegid poisi suus? Mehikesed ehitasid Jussi hammastesse endale maja. Mis juhtus poisi hammastega? Poisil hakkasid hambad valutama Mida hambaarst tegi. Hambaarst müüris Sööbiku ja Pisiku majad kinni, pannes Jussi hammastesse plommid. Mis sai kahest mehikesest edasi? Hammastes wenam auke ei olnud ja Sööbikul ja Pisikul polnud enam kuhugi peitu pugeda hambaharja eest. Nii uhuti nad koos hambapastaga veetorustikku ja sealt edasi merre. Seal otsivad nad uut hambaauku, kus edasi elada

Varia → Kategoriseerimata
48 allalaadimist
Agrokeemia kordamisküsimuste vastused
6
rtf

Agrokeemia kordamisküsimuste vastused

· Mulla keemiline analüüs ­ kõige enam levinud meetod. Keemiline analüüs kahes etapis. Mullda leotise valmistamine. Võetakse ettevalmistatud muld. Kuivatatud läbi mulla lastud muld ja lahusti vastavad koguses. Kasutatakse nõrku happelisi lahuseid või happelisi puhverlahuseid(nõrgalt happelise lahusega tekitab juure piirkonnas oleva keskkonna). Teises etapis määratakse toitaine sisaldus. Egner-Hiehm(DL)-P,R määramine. Egner-Riehm Domingo(AL) ­ Ca, Mg määramine. Mechlich-1(3). Puudus või üleküllus mõjutab taime keemilist koostist. Peegeldub taime enda välimuses. Taime 1) üldanalüüs 2) rakumahla analüüs. Reutiliseerimine ­ toitainete ümberpaiknemine vanadest lehtedest uutesse. 3) N- testri abil. 28. Keskkonnakaitse nõuded sõnniku kasutamisel 29. Bakterväetised ja nende kasutamine 30. Haljasväetiste kasutamine ­ põllukultuuride haljasmass, mis küntakse mulda mullaviljakuse

Botaanika → Taimekasvatus
90 allalaadimist
Kordamiskiisimused agrokeemias
5
rtf

Kordamiskiisimused agrokeemias

· Mulla keemiline analüüs ­ kõige enam levinud meetod. Keemiline analüüs kahes etapis. Mullda leotise valmistamine. Võetakse ettevalmistatud muld. Kuivatatud läbi mulla lastud muld ja lahusti vastavad koguses. Kasutatakse nõrku happelisi lahuseid või happelisi puhverlahuseid(nõrgalt happelise lahusega tekitab juure piirkonnas oleva keskkonna). Teises etapis määratakse toitaine sisaldus. Egner-Hiehm(DL)- P,R määramine. Egner-Riehm Domingo(AL) ­ Ca, Mg määramine. Mechlich-1(3). Puudus või üleküllus mõjutab taime keemilist koostist. Peegeldub taime enda välimuses. Taime 1) üldanalüüs 2) rakumahla analüüs. Reutiliseerimine ­ toitainete ümberpaiknemine vanadest lehtedest uutesse. 3) N-testri abil. 28. Keskkonnakaitse nõuded sõnniku kasutamisel 29. Bakterväetised ja nende kasutamine 30. Haljasväetiste kasutamine ­ põllukultuuride haljasmass, mis küntakse mulda mullaviljakuse suurendamise

Keemia → Keemia
12 allalaadimist
VÄETAMISÕPETUS
14
docx

VÄETAMISÕPETUS

keskkonnas(fütotronides) -katsed reguleeritavates tingimustes · Tootmiskatsed -väetuskatsed põldudel · Mulla keemilise analüüsi meetod -valmistatakse mullaleotis -leotisest määratakse elementide sisaldus -kõige täpsemad ja tõepärasemad andmed -kiiranalüüs ehk lehediagnostiline meetod. -mullaanalüüs Liikuva fosfori ja kaaliumi määramiseks mullas kasutatakse egner-riehmi topeltlaktaatmeetodit ehk DL-meetodit · Taimede analüüsi meetodid -erinevad võimalused -kiiranalüüs ehk lehediagnostiline meetod -väetiste vajadust saab edukalt määrata mullaanalüüside alusel Alustati 1928. a. I ring 1957... 1964 II ring 1965... 1969 III ring 1972... 1977 IV ring 1978... 1984 V ring 1984... 1989 VI ring 1990... 1997 VII ring alates 2002 Väetised

Maateadus → Maastikuhooldus
31 allalaadimist
Kristiina Kass
11
doc

Kristiina Kass

tõi meile koju igasugu huvitavaid loomi, ükskord näiteks ahvi! Peale selle veel suved Lõuna- Eestis või lastelaagrites, kõigest sellest võiks kirjutada mitu paksu raamatut. Võib-olla kunagi kirjutangi," lubab Kass. 3. Mõjutajad 3.1 Kirjanikud Raamatumaailma koduleheküljel on Kristiina Kass märkinud oma profiilis mõjutajateks järgmised kirjanikud: Astrid Lindgren, Roald Dahl, Ole Lund Kirkegaard, Erlend Loe, Annie M. G. Schmidt, Jacqueline Wilson, Thorbjörn Egner. Dahli mõju on tunda näiteks "Samueli võlupadjas". Kristiina on öelnud, et ta oli lihtsalt Roald Dahli uimas või dopingu all, kui ta neid lugusid kirjutas. Teiseks oluliseks mõjutajaks peab ta Astrid Lindgreni, kes oli lapsena üks Kassi suurimaid lemmikuid. 5 3.2 Vanemad Kuigi Kristiina Kassi isa Kalju Kass eriti lastele ei kirjutanud leiab Kristiina, et isalt on ta ehk

Kirjandus → Lastekirjandus
41 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun