Egiptlaste kunsiline mõtlemine: proportsionide kaanon, värvide kaanon, ikonograagfiline kaanon. Siin kaanon sai olulisemaks esteetiliseks põhimõtteks, mis määras kunstniku loomingulist tegevust. Egiptlased hindasid matemaatikad ja kasutasid tema õigusi kõikides oma tegevusalades. Omapäraseks kunstiks on nad välja töötanud süsteemi - kuldne lõik - number 1,618... Kuna proportsionaalsetel suhetel oli universaalne iseloom, see laienes paljude teadusharudele: filosoofia ja kunst, ja egitlased tajusid seda, kui harmoonilise universumi struktuuri peegeldust, neid loeti pühalikudeks. Sumer ja Babüloon. IV aastatuhande eKr lõpus eristas Sumerite maailmevaade kahte vadkonda: sisemine ja välimine. Sisemine - see, mis on inimese või jumala sees, tühjuse peab täitma toiduga, et kogeda rahulolu ja rõõmu. Väline- see, mis on inimese kehast väljaspoolt, see, milleks on suunatud vaimne tegevus. Just väline ala - vaimne ja rituaalne inimese tegevus - sumerid hinnasid kui "iludus"
Egiptlaste kunsiline mõtlemine: proportsionide kaanon, värvide kaanon, ikonograagfiline kaanon. Siin kaanon sai olulisemaks esteetiliseks põhimõtteks, mis määras kunstniku loomingulist tegevust. Egiptlased hindasid matemaatikad ja kasutasid tema õigusi kõikides oma tegevusalades. Omapäraseks kunstiks on nad välja töötanud süsteemi - kuldne lõik - number 1,618... Kuna proportsionaalsetel suhetel oli universaalne iseloom, see laienes paljude teadusharudele: filosoofia ja kunst, ja egitlased tajusid seda, kui harmoonilise universumi struktuuri peegeldust, neid loeti pühalikudeks. Sumer ja Babüloon. IV aastatuhande eKr lõpus eristas Sumerite maailmevaade kahte vadkonda: sisemine ja välimine. Sisemine - see, mis on inimese või jumala sees, tühjuse peab täitma toiduga, et kogeda rahulolu ja rõõmu. Väline- see, mis on inimese kehast väljaspoolt, see, milleks on suunatud vaimne tegevus. Just väline ala - vaimne ja rituaalne inimese tegevus - sumerid hinnasid kui "iludus"