Neist ida poole hetiidid ja Iraani Pärslased. Hetiidid-Umbes 1700-1200a. e.Kr. olid hetiitidel võimas riik. Impteerium koosnes väiksevamtes sõltlasriikidest, mis allusid hetiidid kuninga ülemvõimule. Lihtinimesed olid arvatavasti vabad ja said riigiasjade otsustamisel kaasa rääkida. Umbes 1300a e.Kr. hakati tööriistade valmistamiseks kasutama rauda. Pärsia suurriik-Pärslased rajasid 6ndal sajandis e.Kr. suurriigi, mis koosnes Iraanist, Väike-Aasiast, Mesopotaamiast ja Egiptsusest. Pärslased olid arengu poolest madalamal tasemel, kui alistatud rahvad. Pärsia valitsejad suhtusid rahvaste kommetesse ja uskumustesse suure lugupidamisega. Alistatud maade valitsusviisi ei muudetud. Nõuti vaid, et tunnustataks Pärsia kuninga ülemvõimu ja makstakse makse. Riigi eesotsas oli suur kuningas, kes peatus aeg-ajalt ühes neljast pealinnast. Kogu riik oli jagatud asehaldurkondadeks ehk satraapiateks, mida juhtisid kuninga määratud asevalitsejad
Neist ida poole hetiidid ja Iraani Pärslased. Hetiidid Umbes 1700-1200a. e.Kr. olid hetiitidel võimas riik. Impteerium koosnes väiksevamtes sõltlasriikidest, mis allusid hetiidid kuninga ülemvõimule. Lihtinimesed olid arvatavasti vabad ja said riigiasjade otsustamisel kaasa rääkida. Umbes 1300a e.Kr. hakati tööriistade valmistamiseks kasutama rauda. Pärsia suurriik Pärslased rajasid 6ndal sajandis e.Kr. suurriigi, mis koosnes Iraanist, Väike-Aasiast, Mesopotaamiast ja Egiptsusest. Pärslased olid arengu poolest madalamal tasemel, kui alistatud rahvad. Pärsia valitsejad suhtusid rahvaste kommetesse ja uskumustesse suure lugupidamisega. Alistatud maade valitsusviisi ei muudetud. Nõuti vaid, et tunnustataks Pärsia kuninga ülemvõimu ja makstakse makse. Riigi eesotsas oli suur kuningas, kes peatus aeg-ajalt ühes neljast pealinnast. Kogu riik oli jagatud asehaldurkondadeks ehk satraapiateks, mida juhtisid kuninga määratud asevalitsejad. Religioon
annaabi.ee 
